Maasika bioloogia

Juurestik

Maasikas on maasisese varrega – risoomiga – mitmeaastane rohtne p?sik. Risoomist saavad alguse lisajuured, mis koosnevad tumedatest juhtjuurtest ja heledatest juuretippudest ehk toitejuurtest.Toitejuured on kaetud juurekarvakestega, mille abil v?etakse mullast vett ja toitaineid ning suunatakse need juhtjuurte kaudu maasikataime maapealsetesse osadesse. Juured v?ivad tungida 120 cm s?gavusse, kuid 70–90 % nende p?himassist asub pindmises, 20 cm s?gavuses mullakihis. Laine Ilusa Polli aiandusuuringute keskuses tehtud maasika v?etuskatses selgus juurte uurimisel, et puhmiku p?stteljest 0–20 cm kaugusel paikneb 79–85 % juurte p?himassist.T?iendav v?etamine ei suurendanud oluliselt juurte kogumassi ega – pikkust.

Maasika juured alustavad kevadel kasvu, kui mulla temperatuur on t?usnud +2 kraadini, juurte kasvuks optimaalne mullatemperatuur on 18–26 °C. Juurtel on kaks intensiivsemat kasvuperioodi: vegetatsiooniperioodi algusest kuni saagi valmimiseni ja saagiaja l?pust mullatemperatuuri alanemiseni 2–3 kraadini.Viimane temperatuur soodustab toitumist ?iepungade tekkimise ajal ja varuainete kogunemist.

Risoom kujuneb v?lja j?rgmisel aastal p?rast istutamist. Risoom on maasikataime v?ga oluline elund, kuhu kogunevad varuained, mis aitavad taimel ?le elada karmi talveperioodi ja kevadel varakult kasvu alustada. Risoom on maasikataime maasisene vars, mis on s?mpodiaalse harunemisega (s.t harunemisega, mille puhul k?lgharu j?tkab varre kasvu, t?ugates senise juhtharu k?rvale). Iga risoomiharu l?peb ladva- ehk terminaalpungaga, millest areneb ?isikuvars ?isikuga ja mis p?rast saagikandeaega sureb. Uued risoomiharud tekivad ladvapungadest madalamal paiknevatest k?lgpungadest. Seega kasvab risoom ?lemisest osast; alumisest, vanemast osast aga k?duneb. Risoomiharude arv suureneb taime vanusega ja v?ib ulatuda 30 v?i rohkemagi haruni vanal taimel. Risoomi kasv on k?ige intensiivsem kevadel vegetatsiooniperioodi algusest saagiajani ja p?rast saagiaega. Risoomi pikkuskasv lakkab hilissuvel kasvukuhiku diferentseerumise ja ?iealgmete tekkimisega.

Risoomil moodustub rohkesti uusi toitejuuri, neid tekib k?ige rohkem 1–3-aastastel risoomiosadel. Seet?ttu ongi noored, 1–3-aastased maasikataimed eluj?ulisemad ning p?uale ja k?lmale vastupidavamad. Kuna risoomi vanem osa k?duneb ja uued risoomiharud tekivad k?rgemale, peaks aastate jooksul risoom mullast v?lja kerkima. T?nu uute juurte tekkimisele noorematel risoomiharudel seda ei juhtu. Uued juured t?mbavad risoomi s?gavamale mulda. Kui risoom mullast siiski v?lja kerkib, ei saa juured enam areneda, taim hakkab kiratsema ja vananeb enneaegselt.

Maapealne osa

Maasikal on juurmised pikarootsulised kolmetised lehed, kuid on ka erandeid, n?iteks esineb sortidel ‘Polka’ ja ‘Sonata’ lisaks neljatisi ja viietisi lehti. Leherootsu alusel on abilehed, mis on oluliseks sorditunnuseks, erinedes v?rvuse, pikkuse ja laiuse poolest. M?nel sordil on rootsul s?ilinud rudimentsed abilehekesed. Lehtede arv puhmikul, nende suurus, v?rvus ja kuju on sorditi erinev. Lehtede arvust s?ltub, kas puhmik on h?reda, keskmise v?i tiheda lehestikuga.

Kevadel alustavad assimilatsiooni talvitunud rohelised lehed, mis umbes kahe kuu jooksul kuivavad ja surevad. Uued lehed alustavad kasvu temperatuuril 6–7 °C. Maasikalehtede kasvuks soodsaim temperatuur on 20–21 °C. Lehestik uueneb pidevalt kogu kasvuaja jooksul. Lehtede intensiivsemad kasvuj?rgud on mais-juunis ja p?rast saagiaega, mil tekkinud lehed elavad 70–80 p?eva ning surevad hiliss?gisel. Septembris ilmuvad uued lehed, mis v?ivad soodsates talveoludes elada kuni 8 kuud. Maasikataimed, mille lehestik talvitumisel s?ilib, arenevad kevadel j?udsamalt ja v?ivad anda 25–30 % rohkem saaki kui h?vinud lehestikuga taimed.

V?sundidon roomavad varred, mis arenevad lehtede kaenalpungadest ja mille abil maasikat vegetatiivselt paljundatakse. Pikal n??ritaolisel v?sundil on kaks paksenenud s?lmekohta v?ljaarenemata lehtedega. P?rast teise s?lmekoha tekkimist v?sundi pikkuskasv seiskub ja v?sundi tippu moodustub noor t?tartaim.V?sundi pikkuskasv j?tkub esimese s?lmekoha v?ljaarenemata lehe kaenalpungast teise j?rgu v?sundina, moodustades j?llegi kaks s?lme ja teise j?rgu t?tartaime. Nii moodustuvad v?sundi esimeses s?lmekohas v?sundite ja teises s?lmekohas t?tartaimede uued j?rgud.

Maasikataim.

V?sundid v?ivad hakata tekkima juba mais, kasv elavneb juunis ja hoogustub juuli l?pus, augustis. Septembris uute v?sundite tekkimine l?peb. V?sundite ja t?tartaimede arvukus s?ltub sordist, kasvatustehnoloogiast, istandiku vanusest ja kasvuoludest. K?ige eluj?ulisemad ja v??rtuslikumad on noores istandikus moodustunud t?tartaimed. Enim t?tartaimi saadakse teise kasvuaasta maasikaistandikust. Kuni t?tartaim on v?sundi abil emataimega ?henduses, toitub ta emataime kulul.V?sundi l?bil?ikamisel juurdumata t?tartaimed hukkuvad, ainult h?sti juurdunud t?tartaimed alustavad iseseisvat elu.

Maasikasaagi kujunemine

Maasikasaagi kujunemine algab ?iealgmete eristumisega (diferentseerumisega) saagile eelneval aastal.H?sti hooldatud parasniiskes maasikaistandikus kulgeb ?iealgmete eristumine enamasti korralikult ja loob eeldused heaks maasikasaagiks.

Eesti oludes algab maasika ?iealgmete diferentseerumine enamasti augusti l?pus, septembri alguses. Varastel sortidel tekivad ?iealgmed varem, hilistel hiljem. ?iealgmete eristumise algus s?ltub suurel m??ral ilmastikust. Maasikas on ?ldiselt l?hip?evataim, ?iealgmed tekivad l?hip?evaoludes, kuid madala temperatuuri korral v?ivad ?iealgmed tekkida ka pikap?evaoludes. Protsess v?ib kulgeda normaalselt ka p?eva pikkusel 9–12 tundi. ?iealgmete tekkimist ja sellest tulenevalt ka j?rgmise aasta saaki m?jutavad enim nii septembrikuu keskmised kui ka ?ised temperatuurid, kusjuures optimaalne temperatuur on 15–18 °C. Temperatuuril alla 10 °C ja ?le 25 °C on ?iealgmete tekkimine ebaefektiivne. Samas on eri sortide puhul temperatuurin?uded erinevad. N?iteks on meil kasvatatava sordi ‘Florence’ jaoks ?iealgmete moodustumiseks optimaalne temperatuur 18 °C, samal ajal kui Norra sordi ‘Frida’ puhul on see 15 °C. Eesti oludes ei ole enamasti septembri temperatuurid – eriti ?ised temperatuurid – ?iealgmete eristumiseks ideaalsed, mist?ttu j??b ka saak tagasihoidlikuks. ?iealgmete eristumise alguseks on vajalik vegetatiivse kasvu aeglustumine.

Soomlaste uurimisandmete p?hjal l?kkavad augusti rikkalikud sademed diferentseerumise alguse hilisemale ajale ja selle tagaj?rjel v?heneb j?rgmise aasta saak. Kuiv august m?jub nende andmetel ?ite kujunemisele soodsalt. ?he taime erinevatel risoomiharudel hakkavad ?iealgmed eri ajal eristuma – tugevamatel varem, n?rgematel hiljem. Diferentseerumine algab ladvapungas ning j?tkub k?lgpungades. Talvitumise ajaks on ?ied j?udnud erinevatesse arenguastmetesse. Uue kasvuperioodi alguses j?tkub ?iealgmete diferentseerumine, kuni ilmuvad ?isikuvarred ja ?ienupud. ?itsemine algab umbes kaks n?dalat p?rast ?isikute n?htavale ilmumist.

?isikute ja ?ite arv on v?ga varieeruv, s?ltudes sordist, puhmiku vanusest, kasvuoludest ja muudest teguritest. ?isikute arv taime kohta v?ib ulatuda ?le 20 ja ?ite arv ?le 200. ?itsema hakkavad k?igepealt esimese j?rgu ?ied, siis teise j?rgu ?ied jne. Maasika?is ?itseb 4–6 p?eva, kogu puhmiku ?itsemine v?ib kesta u 30 p?eva ja see kattub viljade valmimise algusega.

Enamik maasikasorte on kahesugulised, s.t ?hes ?ies on nii emakad kui ka tolmukad. On ka ?hesugulisi maasikasorte, n?iteks Pollis aretatud vanem maasikasort ‘Edu’, mis vajavad ?ite viljastumiseks istandikku teist tolmuandjat sorti. ?ldiselt viljastuvad maasikasordid oma tolmuga h?sti, viljastumise aste on k?rgem ja viljastumise kvaliteet parem aga v??rtolmlemisel. Oma tolmuga viljastumisel v?ib esineda alaarenenud ja muundunud kujuga vilju. Maasika?isi v?ivad kahjustada kevadised ??k?lmad: juba –0,5 °C v?ib kahjustada maasika?isi ja rikkuda viljade kvaliteeti. Rikutud ?itest arenevad moondunud viljad.

Maasikas ei ole mari, nagu sageli ekslikult ?eldakse, vaid koguvili, mis koosneb mahlasest ?iep?hjast ja sellele kinnitunud p?hklikestest, milles asuvad maasika seemned. ?htlasi on maasika vili r??svili, sest selle tekkimisest on osa v?tnud lisaks sigimikule teisedki ?ie osad.

Maasika viljad valmivad juunis-juulis. Viljade valmimise algus s?ltub sordist, kasvatustehnoloogiast, ilmastikust ja muudest teguritest. ?he ja sama sordi viljade valmimise algus v?ib aastati k?ikuda 2–3 n?dalat v?i rohkemgi.

Viljade suurusest on otseses s?ltuvuses saagi suurus ja kvaliteet. Vilja suurus on sordiomadus, mis s?ltub kasvuoludest. Viljade suurusest s?ltub omakorda ka t??j?udlus koristamisel. Johannes Parksepa skaala j?rgi jaotuvad maasika viljad massi j?rgi j?rgmiselt: ?lisuured > 40 g, v?ga suured 20–40 g, suured 10–20 g, keskmised 5–10 g, v?ikesed 2,5–5 g, v?ga v?ikesed 1,25–2,5 g ja ?liv?ikesed < 1,25 g. K?ige suuremad on tarjas esimese j?rgu viljad, iga j?rgneva j?rgu viljad on eelmistest v?iksemad. Kui k?lma t?ttu v?i m?nel muul p?hjusel ?isiku esimene ?is h?vis, siis j?rgnevatest ?itest ei arene kunagi nii suurt vilja, kui oleks tulnud esimesest. Seega h?vitavad kevadised ??k?lmad k?ige parema osa saagist.

Maasikasortide saagikus on sordi p?rilik omadus, mis v?ib teatud piirides muutuda seoses puhmiku vanuse, paljundamisviisi, tervisliku seisundi ja kasvuoludega. Nii v?ib ?he ja sama sordi saagikus suures ulatuses varieeruda. Johannes Parksepa koostatud skaala j?rgi jagunevad maasikasordid saagikuse suuruselt (g/taimelt) j?rgmiselt: ?lisuur > 800, v?ga suur 400–800, suur 200–400, keskmine 100–200, v?ike 50–100, v?ga v?ike 25–50 ja ?liv?ike < 25.

Enamasti saadakse suurim saak teise ja kolmanda aasta istandikust, seej?rel hakkavad nii saagikus kui ka viljade kvaliteet langema. ?hed sordid reageerivad ebasoodsatele ilmastiku- ja muudele kasvuoludele tugevamini kui teised. Seega on ?ige sordivalikuga v?imalik saada stabiilsemaid saake. Teiselt poolt peavad suurte saakide saamiseks olema loodud optimaalsed kasvuolud. Heas kasvuj?us taim on v?hem vastuv?tlik haigustele ja kahjuritele kui toitainepuuduses kiratsev taim.

Maasika viljade suuruse ja transpordikindluse k?rval on oluline kvaliteedin?itaja ka keemiline koostis. See s?ltub sordist, valmimisastmest, ilmastikust, mullastikust, koristusajast ja muudest teguritest.

Koidu Keldi andmetel sisaldavad maasika viljad keskmiselt 89 % vett ja 11 % kuivainet. Kuivaine p?hiosa moodustavad suhkrud. Polli aiandusuuringute keskuses uuritud maasikasordid sisaldavad keskmiselt 6,3 % suhkruid, millest 5,0 % on redutseerivad suhkrud ja 1,3 % sahharoos. Tiitritavaid happeid on maasikates 0,6–1,9 %.

Pol?sahhariididest on maasikates 1,0–1,5 % tselluloosi ja 0,2–0,4 % pektiinaineid, t?rklist on maasikates v?ga v?he.

Vitamiinidest sisaldavad maasikad k?ige rohkem C- ja P-vitamiini. Eestis kasvatatavate maasikasortide viljades on 36–76 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. P-vitamiini on maasikas 150–400 mg 100 g toormassi kohta. Kirjanduse andmetel sisaldub 100 g maasikates veel 0,2–0,6 mg foolhapet, 0,08–0,27 mg karotiini, 0,01–0,06 mg tiamiini, 0,05–0,1 mg riboflaviini, 0,3–1,4 mg nikotiinhapet, 0,26 mg pantoteenhapet, 0,04 mg biotiini, 0,12 mg f?llokinooni, 0,05–0,06 mg kobalamiini, 60 mg inosiiti ja v?hesel m??ral veel teisigi vitamiine.