Arbuusiliigid

Arbuusi perekonnas on teada mitu liiki, tavalisim ja tuntuim neist on harilik arbuus Citrullus lanatus kahe tarvitamise otstarbe alusel eristatava r?hmaga – C. lanatus var. vulgaris kui s??giarbuus ja C. lanatus var. citroides kui s??daarbuus. S??daarbuuside viljaliha on v?ikese suhkrusisaldusega ja maitselt kas mage v?i sagedamini m?ru. Aafrika k?rbeis metsikuna kasvava m?rkarbuusi (Citrullus colocynthis) k?rval tuntakse veel liiki Citrullus ecirrhosus ja m?nda teist vaid m?ningast botaanilist huvi pakkuvat liiki.

?itsev arbuusitaim avamaapeenras

S??giarbuus

S??giarbuusi me tunneme k?ik, ja kuigi algselt on harilik arbuus kasvanud vaid L?una-Aafrika k?ige kuivemates piirkondades, kasvatatakse teda t?nap?eval laialdaselt ?le kogu maailma. Looduses kasvanud ja t?nap?evani kasvavad vormid ja teisendid on ?pris varieeruvad – kohtab nii magusate, magedate kui ka kibedate viljadega taimi. T?nap?evased s??giarbuusi sordid on m?istagi k?ik magusaviljalised suhkrusisaldusega valdavalt ?le 10 %.

S??giarbuusi p?ritolu ei ole p?ris selge – on arvatud, et ta p?rineb m?rkarbuusist, aga ka, et nii s??giarbuus kui ka m?rkarbuus p?rinevad pigem m?lemad ?hisest eellasest (v?imalik, et liigist Citrullus ecirrhosus). S??giarbuus ristub kergesti s??daarbuusiga, ristandid on omadustelt vahepealsed.

S??daarbuus

S??daarbuus on v?iksemate viljadega, harilikult k?va valge m?rkja v?i mageda viljalihaga ning toorena inimesele toiduks k?lbmatu. Seemneid, t?si, s??akse ja on aretatud ka sorte, kelle seemnesaagis on suurem kui tavaliselt. S??daarbuus on geneetiliselt m?rksa mitmekesisem kui s??giarbuus ning m?nedel selle vastupidavamatel vormidel on potentsiaali s??giarbuusi pookealusena. P?ris inimesele toiduks k?lbmatu s??daarbuus siiski ei ole ja selle magedaid vilju kasutatakse nende k?rge pektiinisisalduse t?ttu hoidiste tegemiseks. Nagu juba mainitud, on s??davad ka seemned (r?stituna, jahuks jahvatatuna) ning toiduks saab pruukida isegi ?isi ja noori lehti.

Juba 16. sajandist on Ameerikas tuntud s??daarbuusi (t?en?oliselt siiski s??gi- ja s??da-arbuusi ristand) maasort ‘Red Seeded Citron’; toiduks tarvitatakse nii viljaliha (sukaadina; toorelt siiski mitte) kui ka seemneid.

Nagu juba nimetus vihjab, on s??daarbuus loomadele toiduks ja veelgi enam joogivee allikaks maailma k?rbelistes piirkondades. Kuigi p?rit Aafrikast, kasvab ta metsistununa ka Ameerikas (P?hja-Ameerika l?unaosas, Kesk-Ameerikas ja L?una-Ameerika p?hjaosas).

M?rkarbuus

Tuntud on veel m?rkarbuus (ka ?rtarbuus, kolokvint) Citrullus colocynthis. Sel on lihakas pika ja s?gavale ulatuva sammasjuurega juurestik, mist?ttu on see liik ka ??rmiselt p?uakindel. Sobivates oludes v?ib taim isegi mitmeaastasena kasvada.Viljad on m?rkarbuusil l?bim??duga 5–10 cm ning neid v?ib taimel olla k?mneid.Viljaliha on valge, vatjas ja erakordselt m?ru. Seemned on s??davad, kuigi samuti m?rkjad, sisaldades peaaegu viiendiku massist ?li (vahel isegi kuni paar korda rohkem) ning olles rikkad v??vlit sisaldavate aminohapete poolest.

Rahvameditsiinis on kolokvint oma levikualal laialdaselt kasutuses olnud oma t?nap?evalgi t?estust leidnud p?letikuvastase, antimikroobse ja fungitsiidse toime t?ttu. Huvitav on m?rkida veel, et tal v?ib isegi olla potentsiaali selliste raskete haiguste ravis nagu rinnav?hk ja diabeet. ?rtarbuusi on kasutatud v?ga t?husa k?hulahtistina. ?ledoseerimisel v?i selle toimeainete suhtes tundlikumatel inimestel kaasneb tugeva k?hulahtisusega ka verejooks. Veel on m?rkarbuus rahvameditsiinis kasutust leidnud abordi esilekutsumisel raseduse varases staadiumis.

Oma v?ga tugeva m?ru maitse ja bioloogiliselt aktiivsete ainete sisalduse t?ttu ei leia m?rkarbuus erinevalt harilikust arbuusist s??gi- ja s??dataimena kasutust, kuigi selle seemneid on rohkemal v?i v?hemal m??ral toiduna siiski tarvitatud.

Oma ??rmise kuivataluvusega ja v?imega kasvada toitainevaeses pinnases on m?rkarbuus k?rbepiirkondades potentsiaalne biodiisli tooraine – seemnetest saadava ?li saagis v?ib ulatuda kuni 3 t/ha.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.