Arbuusi kultuuristamine

T?nap?eval tuntakse arbuusi valdavalt kui taime, kelle vilju s??akse, ent kultuuristati arbuus algselt k?llap hoopis toitvate seemnete v?i neist saadava ?li p?rast. P?rit on arbuus L?una-Aafrika k?rbetest ja poolk?rbetest (seal kasvab ta metsikult siiani) ning algselt korjatigi vilju vaid loodusest. Arbuusi hakati kasvatama juba aastatuhandeid tagasi Egiptuses. N?iteks on arbuusiseemneid leitud vaarao Tutanhamoni hauakambrist. 10. sajandil meie ajaarvamise j?rgi kasvatati arbuuse ka Hiinas ning Euroopasse j?udis arbuus 10.–13. sajandil, 16. sajandil hakati teda juba Ameerikaski kasvatama.

Kui algselt olid arbuusil v?ikesed kibedad ja valge viljalihaga viljad (metsikult kasvavail arbuusidel on senini), siis aastatuhandeid v?ldanud valiku ja aretust??ga on j?utud niikaugele, et arbuusi viljad v?ivad kaaluda kaugelt ?le saja kilo (n?iteks sordil ‘Carolina Cross’) ja sisaldada ligi 15 % suhkruid (sordid ‘Yellow Siren’ ja ‘Typhoon’). Ka on viljaliha v?rvus muutunud, ja kuigi t?nap?evani kasvatatakse ka valge viljalihaga sorte (‘Cream of Saskatchewan’), on enamikul sortidest viljaliha roosa v?i punane. Kohtab ka kollase, oran?i ja kirju viljalihaga sorte, ent v?rreldes punase viljalihaga arbuusidega on need siiski v?hem levinud.

Algselt oli arbuuside suhkrusisaldus ?sna madal, eriti v?rrelduna melonitega, mist?ttu ongi arbuusi nimetus mitmes keeles „vesimelon” (ing watermelon, sks Wassermelone, sm vesimeloni, hisp mel?n de agua). Ka eesti keeles on kehvas t?lkes arbuusi asemel teinekord vesimelon ette tulnud.

Kollase viljalihaga arbuusisort ‘New Hope’

Данный текст является ознакомительным фрагментом.