Maasika süstemaatiline kuuluvus

Maasikas kuulub roos?ieliste Rosaceae sugukonda, kibuvitsaliste Rosoideae alamsugukonda ja maasika Fragaria perekonda.

Maasikas on v?ga vormirikas perekond. Mitme autori andmetel on erinevad s?stemaatikud kirjeldanud ?le 50 liigi. Staudti (2009) andmetel tuntakse t?nap?eval 24 Fragaria perekonna liiki ning arvatakse, et enamik olemasolevatest liikidest on teada. Erinevate liikide eristamisel on oluliseks tunnuseks kromosoomide arv, kusjuures baasarvuks on 7.On olemas diploidseid (2n=14), tetraploidseid (2n=28), heksaploidseid (2n=42) ja oktoploidseid (2n=56) liike. Eestis on looduslikult levinud 3 liiki.Maasikasortide tekkes on t?htsust 11 liigil, Eestis levinud sortide tekkes 5 liigil ja 1 teisendil.

Metsmaasikas ( Fragaria vesca )

Maasikas v?ib olla ka kollaseviljaline

Levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-Aasias, Himaalajas, P?hja-Aafrikas, Uus-Meremaal ja mujal. Eestis kasvab looduslikult raiesmikes, sega- ja lehtmetsades, puisniitudel, rohtunud n?lvadel ja teepervedel. Metsmaasikat hakati Euroopas kultuurtaimena kasvatama 14. sajandil. Pikka aega on tehtud j?upingutusi metsmaasika kasutamisel suureviljaliste sortide aretamiseks.Eelmise sajandi l?pul see ka ?nnestus. Rootsis on aretatud metsmaasika ja aedmaasika ristamise tulemusena Fragaria x vescana h?briidsordid‘Annelie’(1977),‘Sara’ (1988) ja ‘Rebekka’ (1998) ning Saksamaal ‘Spadeka’ (1977) ja ‘Florika’ (1989).‘Annelie’ ja ‘Sara’ on olnud ka Polli aiandusuuringute keskuses katsetuses.Viljad on keskmise suurusega, v?rdlemisi pehme viljalihaga, koos tupplehtedega halvasti korjatavad, kuid v?ga meeldiva aroomi ja omap?rase, metsmaasikat meenutava maitsega. Puhmik sarnaneb aedmaasikaga.

Kuumaasikas ( Fragaria vesca var. semperflorens )

Metsmaasika t?htsaim teisend. Kuumaasika viljad on suhteliselt v?ikesed, enamasti piklik-koonusjad, punased v?i punakaskollased ja heamaitselised. Saagiaeg kestab juuni l?pust hiliss?giseni.

Kuumaasikas on looduslikult levinud Euroopa kaguosas, kultuurtaimena kasvatatakse kuumaasikat peaaegu kogu Euroopas alates 18. sajandist. Eesti taluaedades kasvatati kuumaasikat alates 19. sajandi keskpaigast. V?sunditeta kuumaasikasortidest on levinumad ‘R?gen’, ‘Aleksandria’, ‘Wei?e Solemacher’ ja ‘Alpine delicious’. Soomes on saadud metsmaasika ja kuumaasika ristamisel maasikasort ‘Minja’. Kuna enamik kuumaasika sorte ei moodusta v?sundeid, paljundatakse neid seemnetega.

Muulukas ( Fragaria viridis )

Muuluka puhmik on 5–20 cm k?rgune, v?sundid l?hikesed ja peened v?i puuduvad.Viljad on metsmaasika viljadest suuremad, ?raspidi munajad v?i ?marad, kollakas- v?i rohekasvalged, punaste tippudega, viljap?hjalt raskesti eralduvad, v?ga maitsvad.

Levinud peaaegu kogu Euroopas, Kesk-Aasias ja Siberis. Eestis levinud rohkem P?hja- ja L??ne-Eestis.Eelistab kasvukohana liivakaid aasu ja k?nkaid, lodusid, j?ekaldaid ja teeservi. Muulukas on lubjalembene taim.

Esmakordselt kasvatati muulukat aedades 16. sajandil Inglismaal. Sorte pole saadud, k?ll on aga muulukas m?ne sordi ?ks aretuskomponente. Praegu kasvatatakse Euroopas m?ningal m??ral aedades ilutaimena.

K?rge maasikas ( Fragaria moschata )

Puhmik on 15–40 cm k?rgune.V?sundid on peened, sageli puuduvad. Lehed sarnanevad metsmaasika lehtedega, veidi suuremad ja v?hem karvased. ?ied asuvad lehtedest k?rgemal. Viljad v?ikesed, valkjad, p?ikesepoolselt k?ljelt punakad, munajad v?i ?marad, aromaatsed. Selle liigi taimed on ?hesugulised, see t?hendab, et emas?ied ja isas?ied asuvad eri taimedel

Levinud Euroopa parasv??tmes, hajusalt Vahemere maades. Metsistumise tagaj?rjel naturaliseerunud Inglismaal, Taanis, L?una-Skandinaavias, Baltikumis ja Venemaal Leningradi oblastis. Eestis kasvab h?redates metsades, parkides, p??sastikes, metsaservadel, eelistades poolvarjulist kasvukohta.

Kultuurtaim alates 16. sajandist. Sortidest on tuntumad ‘Di Milano’ ja ‘Royal Hautbois’.

Virgiinia maasikas ( Fragaria virginiana )

Puhmik on 20–30 cm k?rge, moodustab pikki v?sundeid. Viljad suured, tumepunased, ?marad, s?gavates lohkudes asetsevate seemnetega, aromaatsed ja maitsvad.

Looduslikult levinud P?hja-Ameerikas, eriti Virginia osariigis. Euroopasse toodi 1624. aastal.

Kultuurtaim alates 17. sajandist. Oli 19. sajandi keskpaigani peamine aedades viljeldav maasikaliik.

T?iili maasikas ( Fragaria chiloensis )

Puhmik on 15–25 cm k?rge, pikkade v?sunditega. Viljad suured kuni keskmise suurusega, ovaalkoonusjad v?i ?marad, kahvatupunased, madalates lohkudes asetsevate seemnetega, aromaatsed ja maitsvad.

Looduslikult levinud P?hja- ja L?una-Ameerika l??nerannikul Alaskast Patagooniani. Kasvab metsades, raiesmikel ja m?en?lvadel. Euroopasse toodi 1714. aastal. Kasvatati aedades nii Euroopas kui ka Ameerikas 19. sajandi keskpaigani. Ka praegu kasvatatakse t?iili maasikat T?iilis v?hesel m??ral aedades.

Aedmaasikas ( Fragaria x ananassa )

On tekkinud t?iili maasika (F. chiloensis) ja virgiinia maasika (F. virginiana) ristamisest. Levinud subarktilistest aladest kuni troopikani. Aedmaasikas esineb ainult kultuurtaimena. Aedmaasikatoodang on aastatega suurenenud, ulatudes ?RO Toidu- ja P?llumajandusorganisatsiooni andmetel ?le 2,5 miljoni tonni. P?hiline maasikatoodang saadakse p?hjapoolkeral (98 %), kuid pole ei geneetilisi ega klimaatilisi takistusi tootmise laienemiseks l?unapoolkerale. Kaubanduslikul otstarbel kasvatatakse p?hiliselt kahte t??pi maasikasorte: l?hip?eva- ja neutraalsed sordid; esimeste puhul arenevad ?iealgmed l?hip?eva tingimustes, teiste puhul ei s?ltu ?iealgmete arenemine p?eva pikkusest. Pikap?evasordid (remontsordid) on samuti olemas, neid kasvatatakse kaubanduslikul otstarbel vaid Californias.

Aretust?? tulemusena on saadud hulgaliselt maasikasorte, praeguseks on maailmas ?le 2000 maasikasordi.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.