Maasikasortide kujunemise ajaloost

Arheoloogilised leiud t?endavad, et maasika vilju kasutati toiduks juba kiviajal.

Maasika kultuuristamine algas 14. sajandil Prantsusmaal, esialgu ilutaimena, hiljem ravim- ja toidutaimena. 17. sajandini kasvatati kultuurtaimena kolme looduslikult levinud liiki: metsmaasikat ja selle teisendit kuumaasikat, muulukat ja k?rget maasikat. Maasikaid kasvatati enamasti lossi- ja kloostriaedades, neid serveeriti peolaudadel koos veini, suhkru ja meega.

1624. aastal toodi Prantsusmaale Ameerikast virgiinia maasikas, millel olid palju suuremad viljad ja parem maitse kui Euroopas seni viljeldud maasikaliikidel. Euroopa aedades levis virgiinia maasikas kiiresti. Kui seemnetest kasvatatud virgiinia maasika vormid looduslikust l?htevanemast paremaks osutusid, hakati neid ka Ameerikas alates 1750. aastast kultuuristama.

Teiseks p??rdeks maasika kultuuristamise ajaloos oli t?iili maasika Euroopasse toomine 1714. aastal. T?iili maasikas viljastus oma ?ietolmuga puudulikult.Virgiinia maasikas tagas t?iili maasikale viljaka tolmlemise ja nii saadigi aedmaasikas, mida on esimesena kirjeldanud Philip Miller 1759. aastal Inglismaal. Prantsuse botaanik Antoine Nicolas Duchesne t?estas, et see suureviljaline aedmaasikas on t?iili ja virgiinia maasika h?briid.Temalt p?rineb 1766. aastast ka aedmaasika botaaniline nimi Fragaria x ananassa. Et t?iili maasika sissetoomise aeg Euroopasse on t?pselt teada, loetakse aedmaasika tekkimise ajaks vahemikku 1714–1759.

Teadlik maasika sordiaretus algas Inglismaal 19. sajandi alguses. Venemaal hakati maasikat kultuurtaimena kasvatama 17. sajandi teisel poolel Romanovite p?rusm?isas Izmailovos. Esimesed kirjalikud andmed maasika viljelemise kohta Eestis p?rinevad 1777. aastast.

Maasika sordiaretuses on suur t?htsus inglise aednike Thomas Andrew Knighti ja Michael Keeni aretust??l 19. sajandi alguses. Nende aretatud suureviljalised ja v?ga heade maitseomadustega sordid ‘Downton’, ‘Elton’ ja ‘Keen’s Imperial’ olid sensatsiooniks kogu maailmas. Aktiivselt tegutsev inglise sordiaretaja oli ka Thomas Laxton, kelle tegevus j??b 19. sajandi hilisemasse ossa.Tema aretatud maasikasordid ‘Noble’ ja ‘Royal Sovereign’ olid populaarsed 20. sajandi keskpaigani. Eelk?ijate tulemuslik aretust?? innustas maasika sordiaretusse l?lituma asjaarmastajaid, botaanikuid, geneetikuid, f?siolooge, pomolooge ja aednikke. Samal ajal tegeldi maasika sordiaretusega aktiivselt ka Ameerika ?hendriikides, tuntumad aretajad olid Georg Darrow Marylandis, Harold Thomas ja Earl Goldsmith Californias ning Albert Brooks Floridas. 20. sajandi keskel algatati Ameerika ?hendriikides, Inglismaal, Saksamaal, Hollandis jt Euroopa maades arvukalt aktiivseid aretusprogramme. Sellesse ajaj?rku j??b ka ‘Senga Sengana’ aretamine Reinold von Sengbuschi poolt 1954. aastal Saksamaal. Traditsiooniliste meetodite k?rval on kasutusele v?etud molekulaarsed meetodid, mis v?imaldavad aretust??d paremini suunata ja ajaliselt l?hendada.

Praeguse aja arvukatest aretusprogrammidest suurimad on k?imas Prantsusmaal, Itaalias, Hollandis, Hispaanias, Suurbritannias ja P?hja-Ameerikas, samuti Jaapanis. ?he n?itena on maasika F1 h?briidsordi seemnete tootmine. Sellised seemned saadakse sisearetuse (inbreeding) teel eluj?uliste homos?gootsete liinide omavahelise ristamise tulemusel.

Eestison maasikasorte aretanud Johannes Parksepp (‘Edu’, ‘Helean’), Martin Liias (‘Mall’, ‘J?geva hiline’) ja Konstantin Kuzmin (‘Regatt 80’). L?tis aretatud sortidest on meil katsetes olnud ‘Ligo’ ja ‘Junija smaids’. Leedus on aretatud maasikasortidid ‘Venta’, ‘Nida’, ‘Jaune’, ‘Dange’ ja ‘Saulene’, neist kaks viimast alles hiljuti.

P?hjamaad on maasika sordiaretuses meist edukamad olnud. Soomes on aretatud maasikasordid ‘Hiku’, ‘Mari’, ‘Suvetar’ ja ‘Valotar’ ning metsmaasika ja kuumaasika h?briidsort ‘Minja’. Rootsis on aretatud maasikasordid ‘Lina’, ‘Kristiina’, ‘Sara’ ja ‘Elin’, viimane on remontantsort. Taanis on aretatud sordid ‘Zefyr’ ja ‘Dania’. P?hjamaadest on k?ige edukam maasikaaretus olnud Norras, kust on p?rit meilgi levinud sordid ‘Jonsok’ ja ‘Hella’ ning v?hem tuntud ‘Solprins’,‘Glima’,‘Gyda’,‘Nora’,‘Inga’,‘Oda’ ja ‘Rita’, viimane on taasviljuv sort. Hiljuti aretatud maasikasort ‘Frida’ on ?sna populaarne. P?ris uued Norras aretatud sordid on ‘Blink’,‘Gudleif ’ ja ‘Iris’.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.