Arvestage, et teid on hoiatatud!

Puu puistab m?rgiseid pistodasid; l?ikiv punane seeme seiskab s?dame t??; p??sas p?hjustab talumatut valu; roniv??t uimastab; p??sa leht p??stab valla s?ja. Taimeriigis varitseb hoomamatu kurjus.

Oma 1844. aastal ilmunud loos „Rappaccini t?tar” kirjeldas Nathaniel Hawthorne vanemaealist arsti, kes hoolitses saladusliku, m??riga ?mbritsetud m?rgitaimede aia eest. Vana mees k?itus oma p??saste ja metsviinapuude juuresolekul nagu „keegi, kes k?nnib pahede – selliste, nagu metsikud loomad, surmatoovad maod v?i kurjad vaimud – seas, kes ? kui neile hetkekski voli anda ?, toovad talle kaela mingi kohutava paratamatuse.” Loo kangelane, noor Giovanni, j?lgis toimuvat aknast ja leidis, et „n?ha sellist julgusepuudust inimesel, kes hoolitseb aia eest, mis on ometi k?ige lihtsam ja s??tum inimese t??de seas”, on ??rmiselt h?iriv.

S??tum? Giovanni n?gi oma akna all olevat rikkalikku taimestikku just sellisena, nagu n?eb oma aedu ja metsiku looduse taimi enamus meist – meil on nende vastu mingi naiivne usaldus. K?nniteele mahavisatud kohvitopsi ei v?ta me kunagi ?les, et sealt juua, ent matkal olles n?sime tundmatuid marju, nagu oleksid need seal nimme meie ahvatlemiseks. Tundmatust puukoorest ja lehtedest valmistatud ravimtee t?mmise puhul, mida s?ber jagab k?igile, eeldame, et k?ik loodusest p?rinev peab olema ohutu. Ja kui meie elamisse saabub v?ikelaps, siis tormame pistikupesadele kaitsmeid panema, ent ei tee v?ljagi k??gis asuvast toataimest ega eesukse ees laiutavast p??sast – ja seda hoolimata faktist, et elektri t?ttu saab igal aastal ?hendriikides viga 3900 inimest, taimedest saab aga kahjustada koguni 68 847.

V?ite aastaid oma aeda harida, ilma et kunagi tunnetaksite sellise taime nagu k?oking halba m?ju – selle taime r??msailmelised sinised ?ied sisaldavad m?rki, mis toob kaasa l?mbumissurma. V?ite matkates l?bida suuri vahemaid ning ealeski mitte kokku puutuda coyotillo (Karwinskia humboldtiana) p??saga, mille marjad p?hjustavad aeglast, kuid surmavat halvatust. Ent ?hel p?eval v?ib taimeriigi tumedam pool end teile ilmutada ja kui see juhtub, peaksite olema selleks valmis.

Ma ei kirjutanud seda raamatut, et hirmutada inimesi loodusest eemale hoidma. Tegelikult on eesm?rk hoopis vastupidine. Arvan, et meile k?igile teeb rohkem looduses viibimine head – ent peaksime alati aru saama, et loodus on v?imas. Elan California liigendatud p?hjarannikul ja igal suvel hiilib Vaikne ookean rannaliival p?eva nautiva perekonna selja taha ja n?uab m?ne inimese elu. Need meie seast, kes siin elavad, teavad, et niinimetatud tapja-lained v?ivad ilma mingi hoiatuseta kelleltki elu v?tta. Armastan ookeani, ent ma ei p??ra talle kunagi selga. Taimed v??rivad samasugust valvsat austust. Nad v?ivad meid toita ja tervendada, ent ka h?vitada.

M?ne selles raamatus esineva taimega on seotud ?snagi skandaalsed lood. ?ks taim tappis Abraham Lincolni ema. ?ks p??sas muutis Frederick Law Olmstedi, Ameerika k?ige kuulsama maastikuarhitekti, peaaegu pimedaks. ?ks ?itsev sibullill t?i Lewise ja Clarki ekspeditsioonile kaela haiguse. Surmaputk tappis Sokratese, ning k?ige pahelisem taim k?igist – tubakas – on n?udnud 90 miljoni inimese elu. Stimuleeriva toimega v?ike kokap??sas Columbias ja Boliivias on ajendanud ?leilmset narkos?da, ning upsujuurt kasutasid Vana-Kreeka elanikud ?hes ajaloo k?ige varasemas keemias?jas.

Taimed, mis on koletislikult halbade kommetega, v??rivad samuti, et neid tuntaks: pueraariad on Ameerika l?unaosariikides ?ginud s?idukeid ja hooneid ning Jacques Cousteau Monaco akvaariumist valla p??senud tapjavetikas l?mmatab j?tkuvalt ookeanip?hja taimestikku kogu maailmas. Kohutav laibalill haiseb surnukehade j?rele, lihas??ja kanntaim, Nepenthes truncata on suuteline nahka pistma hiire; vilistav okkaline akaatsia pakub peavarju agressiivsete sipelgate armeele, kes r?ndavad k?iki, kes puu l?hedale satuvad. Isegi m?ned v?ljastpoolt taimeriiki p?rit vaheletikkujad, nagu n?iteks hallutsinogeensed seened ja m?rgised vetikad, v??rivad oma paheliste kommete t?ttu kohta selles raamatus.

Kui raamat teid l?bustab, ehmatab ja valgustab, siis olen oma ?lesandega hakkama saanud. Ma pole botaanik ega teadlane, pigem ikka kirjanik ja aednik, kes on loodusmaailmast v?lutud. Siit raamatust leiab k?ige p?nevamad ja kurjemad taimed tuhandetest, mis maailmas kasvavad. Ja kui kahtlustate, et keegi on saanud taimest p?hjustatud m?rgistuse, ?rge palun kulutage v??rtuslikku aega, et siit raamatust s?mptomeid v?i diagnoosi otsida. Ehkki kirjeldan paljude m?rkide v?imalikku v?i t?en?olist m?ju, v?ib nende m?jusus suuresti s?ltuda taime suurusest, kokkupuute kellaajast, temperatuurist, k?ne all oleva taime osast v?i sellest, kuidas seda s??di. ?rge p??dke seda ise v?lja nuputada! Helistage otsekohe m?rgistusteabekeskusse – Eestis on infoliini nr 16662, v?lismaalt helistades +372 626 9390 – ja p??dke saada esmaabi.

Ja l?puks – ?rge eksperimenteerige tundmatute taimedega ega alahinnake taimede v?ge. Aias kandke kindaid, matkarajal m?elge j?rele, enne kui neelate alla mingi marja v?i viskate m?ne juure potti. Kui teil on v?ikesed lapsed, ?petage neile, et taimi ei tohi suhu toppida. Kui teil on lemmikloomi, eemaldage nende keskkonnast ahvatlevad m?rgised taimed. Taimeistikute t??stus on m?rgiste taimede m??ratlemisel kohutavalt hooletu – andke oma aiakeskusele teada, et soovite teid ohustada v?ivate taimede varustamist m?istliku ja t?pse informatsiooniga. Kasutage m?rgiste, raviotstarbeliste ja s??davate taimede m??ramiseks usaldusv??rseid allikaid. (Internetis ringleb suur hulk valeinfot, selle usaldamisel v?ivad olla traagilised tagaj?rjed.) Ma ei kohkunud raamatusse kaasamast joobnustavaid taimi, ent ei teinud seda mitte julgustamise, vaid hoiatamise eesm?rgil.

Tunnistan, et olen taimeriigi kriminaalsest elemendist lummatud. Mulle meeldivad head v?llaroad, olgu siis tegu aian?itusel v?ljapandud tohutu k?tus-piimalillega, s??vitava mahlaga pliiats-kaktusega, mis tekitab nahale rante, v?i k?rbes ?itseva hallutsinogeense sortsi-oga?unaga. Nende v?ikeste s?ngete saladuste jagamises on midagi veetlevat. Ja need saladused ei hiili ringi kusagil kaugel d?unglis, need on peidus meie endi aedades.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.