Käoking

Aconitum napellus

Sugukond: Ranunculaceae

Kasvukoht: rammus ja niiske aiamuld, parasv??tme kliima

Levila: Euroopa

Rahvap?rased nimetused1: hundim?rk, mungakapuuts, kitsekakar

1856. aastal sai ?htus??k ?otimaal Dingwalli k?las kohutava l?pu. Teenija oli saadetud v?lja m?dar?igast kaevama, kuid selle asemel kaevas ta ?les k?okinga, mida tuntakse ka mungakapuutsi nime all. Kokk, kes ei tundnud talle toodud vale koostisainet ?ra, riivis seda praekastmesse ning tappis nii silmpilkselt ?htus??gil k?lalistena viibinud kaks preestrit. Teised k?lalised k?ll haigestusid, ent j?id elama.

Isegi t?nap?eval aetakse k?okinga kergesti segamini s??dava ravimtaimega. Seda tugevat madalakasvulist rohtjat mitmeaastast taime leidub aedades ja looduses kogu Euroopas ja k?ikjal ?hendriikides. Siniste ?ite ohted annavad taimele inglisp?rase rahvaliku nime „mungakapuuts”, sest k?ige ?lemine kroonleht on kiivri v?i kapuutsi kujuga. Taime k?ik osad on ??rmiselt m?rgised. Aednikel peaks taimele l?henedes alati kindad k?es olema ning matkasellid ei tohiks lasta end ahvatleda selle valgest porgandikujulisest juurest. Kanada n?itleja Andre Noble suri k?okinga p?hjustatud m?rgistusse p?rast kokkupuudet taimega 2004. aastal matkal.

M?rk, alkaloid nimega akonitiin halvab n?rve, langetab verer?hku ja l?petab viimaks s?dame t??. (Alkaloidid on orgaanilised ?hendid, millel on paljudel juhtudel inimestele v?i loomadele mingi farmakoloogiline m?ju.) Taime v?i selle juurte allaneelamine v?ib kaasa tuua ?geda oksendamise ning seej?rel surma l?mbumise tagaj?rjel. Isegi juhuslik kokkupuude nahaga v?ib p?hjustada tundetust/kangestust, pakitsust ja s?damer?tmih?ireid. Akonitiin on niiv?rd tugevatoimeline, et natsiteadlased leidsid sellele kasutuse m?rgitatud kuulide koostises.

Kreeka m?toloogia kohaselt kasvas surmatoov k?oking v?lja kolme peaga p?rgukoera Kerberuse s?ljest, kui Herkules ta Hadesest v?lja tiris. Legendi j?rgi sai ta teise inglisp?rase rahvaliku nimetuse – hundim?rk – t?nu sellele, et Kreeka jahimehed kasutasid seda huntide jahtimisel s??da- ja noolem?rgina. Tuntus n?iajoogina keskajal kindlustas taimele staarirolli Harry Potteri lugudes, kus professor Snape pruulib seda oma abilise Remus Lupini jaoks, kui see libahundiks moondub.

Saage tuttavaks sugulastega

K?okingaga on suguluses sama kaunid sinine ja valge p??ris-k?oking (Aconitum cammarum); kukekannuse sarnane Aconitum carmichaeli ja kollane k?oking (Aconitum lycoctonum), mida ingliskeelne maailm tunneb rohkem hundim?rgina.

Tuntus n?iajoogina keskajal kindlustas taimele staarirolli Harry Potteri lugudes, kus professor Snape pruulib seda oma abilise Remus Lupini jaoks

Данный текст является ознакомительным фрагментом.